George Floydi surm
| George Floydi surm | |
 | |
| Riik | Ameerika Ühendriigid |
|---|---|
| Koht | Minneapolis, Minnesota |
| Koordinaadid | 44° 56′ 4″ N, 93° 15′ 45″ W |
| Kuupäev | 25. mai 2020 |
| Hukkunuid | 1: George Floyd |
| Osalejaid | Derek Chauvin, Tou Thao, Thomas K. Lane, J. Alexander Kueng |
 | |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis | |
George Floydi surm leidis aset 25. mail 2020 Minneapolises Minnesota osariigis Ameerika Ühendriikides, kui 46-aastane afroameeriklane George Floyd suri pärast seda, kui Minneapolise politsei politseinikud olid ta kinni pidanud seoses kahtlusega, et ta oli kasutanud võltsitud 20-dollarilist rahatähte. Kinnipidamise ajal surus politseinik Derek Chauvin põlve Floydi kaela piirkonnale üle üheksa minuti, samal ajal kui Floyd lamas käeraudades kõhuli maas. Kolm teist politseinikku – Thomas K. Lane, J. Alexander Kueng ja Tou Thao – osalesid kinnipidamises või seisid kõrval.[1]
Juhtum põhjustas ulatusliku protestilaine Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas. Meeleavaldustel nõuti õiglust George Floydi surma asjus, protestiti politsei liigse jõukasutuse ja rassilise ebavõrdsuse vastu ning avaldati toetust liikumisele Black Lives Matter. Protestilaine kujunes üheks suuremaks ühiskondlikuks liikumiseks USA lähiajaloos.[2]
Floydi surmapõhjuse üle tekkis avalikus arutelus vaidlus. Politsei kehakaamerate salvestised näitasid, et Floyd kurtis hingamisraskust juba enne pikemat maas kinnihoidmist ja ütles politseiautosse paigutamise ajal korduvalt, et ta ei saa hingata.[3] Hennepin County kohtuarsti lõplikus kokkuvõttes märgiti surma põhjuseks südame-kopsuseiskus, mis tekkis politsei rakendatud allutamise, kinnihoidmise ja kaelasurve ajal. Surma viisiks märgiti „homicide”; oluliste kaasuvate asjaoludena nimetati arteriosklerootilist ja hüpertensiivset südamehaigust, fentanüülimürgistust ning hiljutist metamfetamiini tarvitamist.[4]
2021. aasta aprillis tunnistas vandekohus Derek Chauvini süüdi teise astme tahtmatus mõrvas, kolmanda astme mõrvas ja teise astme tapmises. Sama aasta juunis mõistis kohus talle 22 aasta ja 6 kuu pikkuse vanglakaristuse.[1][5]
Taust
[muuda | muuda lähteteksti]George Perry Floyd Jr. sündis 14. oktoobril 1973 Fayetteville'is Põhja-Carolina osariigis ja kasvas üles Houstonis Texases. Enne Minnesotasse kolimist oli tal Texases mitu kriminaalkaristust. Avalike kohturegistrite põhjal mõisteti Floyd aastatel 1997–2009 süüdi muu hulgas varguse, narkokuritegude ja relvastatud röövi eest. 2009. aastal mõisteti ta süüdi raskendavatel asjaoludel toime pandud röövis, mille eest ta kandis vanglakaristust.[6][7]
Floydi varasem karistusregister sai pärast tema surma osaks avalikust debatist. Osa konservatiivseid väljaandeid ja sotsiaalmeediapostitusi kasutas tema kriminaalset minevikku, et vaidlustada tema kujutamist politseivägivalla ohvrina. Teised käsitlused rõhutasid, et varasem karistusregister ei olnud seotud konkreetse kinnipidamise asjaoludega ega õigustanud politsei jõukasutust.[6][7]
Kinnipidamine
[muuda | muuda lähteteksti]25. mail 2020 kutsuti Minneapolise politsei Cup Foodsi kaupluse juurde, mille töötaja kahtlustas, et Floyd oli kasutanud võltsitud 20-dollarilist rahatähte. Politseinikud Thomas Lane ja J. Alexander Kueng leidsid Floydi lähedal pargitud autost. Kinnipidamine salvestati politseinike kehakaamerate ja pealtnägijate telefonidega.[8]
Kehakaamera stenogrammide järgi oli Floyd kinnipidamise algfaasis ärev, ütles, et ta on klaustrofoobiline, ja kordas juba enne pikemat maas kinnihoidmist, et ta ei saa hingata. Politseiautosse paigutamise ajal ütles ta muu hulgas „I can't breathe” ja „I want to lay on the ground”.[3][8]
Pärast seda, kui politseinikel ei õnnestunud Floydi politseiautosse paigutada, toodi ta autost välja ja pandi maapinnale kõhuli. Chauvin surus põlve Floydi kaela piirkonnale üle üheksa minuti. Floyd oli käeraudades, korrutas, et ta ei saa hingata, ja jäi lõpuks liikumatuks. Pealtnägijad kutsusid politseinikke üles tema seisundit kontrollima. Floyd viidi kiirabiga haiglasse, kus ta surnuks tunnistati.[1][8]
Surmapõhjus, toksikoloogia ja vaidlus tõlgenduse üle
[muuda | muuda lähteteksti]Floydi surmapõhjuse üle tekkis avalikus arutelus vaidlus. Ühe käsitluse järgi oli surma otsustavaks põhjuseks politsei jõukasutus ja pikaajaline kõhuliasendis kinnihoidmine. Teise käsitluse järgi mängisid olulist või otsustavat rolli Floydi terviseseisund, narkootikumide tarvitamine ja asjaolu, et ta kurtis hingamisraskust juba enne pikemat maas kinnihoidmist.[3][4]
Esialgsetes kohtudokumentides viidati kohtuarsti eelinfole, mille järgi ei leitud füüsilisi tunnuseid, mis toetaksid traumaatilise lämbumise või kägistamise diagnoosi. Samuti märgiti, et Floydi politsei poolt kinnihoidmise, tema terviseseisundi ja võimalike joovastavate ainete koosmõju võis surmale kaasa aidata.[9]
Hennepin County kohtuarsti lõplikus kokkuvõttes märgiti surma põhjuseks südame-kopsuseiskus, mis tekkis politsei rakendatud allutamise, kinnihoidmise ja kaelasurve ajal. Surma viisiks märgiti „homicide” ehk teise inimese põhjustatud surm; see on kohtuarstlik kategooria ega tähenda iseenesest õiguslikku otsust mõrva või tapmise kohta. Oluliste kaasuvate asjaoludena toodi välja arteriosklerootiline ja hüpertensiivne südamehaigus, fentanüülimürgistus ning hiljutine metamfetamiini tarvitamine.[4]
Toksikoloogiline aruanne näitas, et Floydi organismis oli fentanüüli ja metamfetamiini jälgi. Chauvini kaitse tugines kohtuprotsessil väitele, et Floydi surma võisid põhjustada narkootikumid, südamehaigus ja stressirohke kinnipidamine. Prokuratuur ja kohtus tunnistanud eksperdid väitsid, et otsustavaks surma põhjustanud teguriks oli politsei jõukasutus ja kinnihoidmine.[10][1]
Seetõttu on juhtunu käsitlemisel eristatud mitut fakti: Floydil oli varasem kriminaalkaristus, surma ajal oli tema organismis narkootilisi aineid ja ta kurtis hingamisraskust juba enne pikemat maas kinnihoidmist; samal ajal käsitlesid lõplik kohtuarstlik kokkuvõte ja hilisem kriminaalasi tema surma politsei tegevusega seotud surmana, mitte üksnes narkootikumide üledoosina.[4][1]
Kohtumenetlus
[muuda | muuda lähteteksti]Kõik neli kinnipidamises osalenud Minneapolise politseinikku vallandati pärast juhtumit. Derek Chauvinile esitati süüdistus ning 2021. aasta aprillis tunnistas vandekohus ta süüdi teise astme tahtmatus mõrvas, kolmanda astme mõrvas ja teise astme tapmises. Sama aasta juunis mõistis kohus talle 22 aasta ja 6 kuu pikkuse vanglakaristuse.[1][5]
Chauvin tunnistas hiljem föderaalses kohtuasjas end süüdi Floydi kodanikuõiguste rikkumises. 2022. aastal mõistis föderaalkohus talle 21 aasta pikkuse vanglakaristuse; see karistus määrati kandmiseks samaaegselt osariigi kohtu määratud karistusega.[11]
Kolm teist politseinikku – Tou Thao, Thomas Lane ja J. Alexander Kueng – mõisteti föderaalkohtus süüdi Floydi kodanikuõiguste rikkumises, muu hulgas seetõttu, et nad ei osutanud Floydile vajalikku abi ega sekkunud Chauvini jõukasutusse.[12]
2024. aastal teatas Reuters, et Chauvin viidi üle Texase föderaalvanglasse pärast seda, kui teda oli varasemas vanglas rünnatud. Reutersi järgi kandis ta endiselt 22,5-aastast osariigi karistust ja samaaegset 21-aastast föderaalset karistust.[13]
Avalik vaidlus ja alternatiivsed käsitlused
[muuda | muuda lähteteksti]Floydi surm kujunes kiiresti rahvusvaheliseks sümboliks politseivägivalla ja rassilise ebavõrdsuse vastases liikumises. Samal ajal tekkis avalikus arutelus vastupidine käsitlus, mille järgi olevat juhtumit käsitletud avalikkuses ja meedias liiga üheselt politseivägivalla juhtumina, jättes tagaplaanile Floydi terviseprobleemid, toksikoloogilised leiud, varasema kriminaalse mineviku ja kehakaamera salvestistel nähtava varasema hingamisraskuse.[7][3]
Seda käsitlust kasutas Chauvini kaitse kohtuprotsessil ning seda on hiljem korranud osa konservatiivseid kommentaatoreid ja väljaandeid. Nende hinnangul mõjutasid avalik surve, protestid ja poliitiline õhkkond juhtumi käsitlemist. Sellist väidet ei ole kohtulikult tõendatud; Chauvini süüdimõistmine tugines vandekohtu otsusele ning hiljem tunnistas Chauvin föderaalses kohtuasjas end süüdi Floydi kodanikuõiguste rikkumises.[1][11]
Meeleavaldused
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
.jpg)
Pärast Floydi surma peeti meeleavaldusi kõigis Ameerika Ühendriikide 50 osariigis ja mitmel pool mujal maailmas.[14] Meeleavaldajad protestisid politsei liigse jõukasutuse, rassilise ebavõrdsuse ja afroameeriklaste vastu suunatud vägivalla vastu ning nõudsid õiglust Floydi surma asjas.
Demonstratsioonid olid paljudes kohtades rahumeelsed, kuid mitmes linnas esines ka vägivalda, süütamisi, rüüstamist ja kokkupõrkeid politseiga. Minneapolises süüdati politseijaoskond ja kahjustati mitmeid ettevõtteid. Mitmes linnas kehtestati komandanditund ning osariigid kutsusid appi rahvuskaardi.[14]
Meeleavaldustega seoses levisid ka videod politseinike agressiivsest käitumisest protestijate, ajakirjanike ja pealtnägijate suhtes. Inimõigusorganisatsioonid kritiseerisid osas linnades politsei reageerimist ja liigse jõu kasutamist.[15]
Protestidest võttis hinnanguliselt osa 15–26 miljonit inimest, mistõttu on seda nimetatud üheks suuremaks meeleavalduste laineks USA ajaloos.[2]
Mõju ja tagajärjed
[muuda | muuda lähteteksti]Floydi surm mõjutas USA-s ja mujal arutelusid politseitöö, rassilise ebavõrdsuse, avaliku korra, ajaloomälu ja sümbolite üle. Paljudes linnades ja osariikides hakati ümber hindama politsei jõukasutuse reegleid, kägistamisvõtete kasutamist, politseinike vastutust ja politseijaoskondade rahastamist.
2020. aastal esitasid USA Kongressi demokraadid politseireformi eelnõu „George Floyd Justice in Policing Act”. Eelnõu eesmärk oli muu hulgas piirata kägistamisvõtete kasutamist, tugevdada politseinike vastutust ja luua andmebaas politseinike väärkäitumise juhtumite kohta.[16]
Protestilaine ajal populariseerus loosung „Defund the police”. Selle all mõeldi erinevaid ettepanekuid politsei rahastuse vähendamiseks või ümberjaotamiseks sotsiaalteenuste, vaimse tervise abi, noorsootöö ja kogukonnapõhiste sekkumiste kasuks. Kriitikute hinnangul võis selline poliitika vähendada avalikku turvalisust; toetajate arvates võimaldaks see vähendada olukordi, kus politsei peab lahendama sotsiaalseid või vaimse tervise probleeme.[17]
Protestilaine mõjutas ka arutelu ajalooliste monumentide ja sümbolite üle. Mitmel pool eemaldati või otsustati eemaldada konföderatsiooni juhte ja orjanduslikku minevikku sümboliseerivaid ausambaid. Mõnes kohas lükkasid meeleavaldajad kujusid maha omavoliliselt.[18]
Tsiviilhagi
[muuda | muuda lähteteksti]2021. aasta märtsis kiitis Minneapolise linnavolikogu heaks 27 miljoni dollari suuruse kokkuleppe Floydi perekonna esitatud tsiviilhagis. Tegemist oli ühe suurema politsei tegevusega seotud tsiviilkokkuleppega USA ajaloos.[19]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 "Minneapolis jury convicts ex-policeman Derek Chauvin of murdering George Floyd". Reuters (inglise). 21.04.2021. Vaadatud 3.06.2026.
- 1 2 "Black Lives Matter May Be the Largest Movement in U.S. History". The New York Times (inglise). 3.07.2020. Vaadatud 3.06.2026.
- 1 2 3 4 "Transcripts show officer told George Floyd 'It takes ... a lot ... of oxygen to talk' before his death". PBS NewsHour (inglise). 9.07.2020. Vaadatud 3.06.2026.
- 1 2 3 4 "Press Release Report: George Perry Floyd" (PDF). Hennepin County Medical Examiner's Office (inglise). 1.06.2020. Vaadatud 3.06.2026.
- 1 2 "Ex-police officer Derek Chauvin sentenced to over 22 years in jail for George Floyd murder". The Straits Times (inglise). 26.06.2021. Vaadatud 3.06.2026.
- 1 2 "Background Check: Investigating George Floyd's Criminal Record". Snopes (inglise). 12.06.2020. Vaadatud 3.06.2026.
- 1 2 3 "Fact checking claims about George Floyd and Derek Chauvin". Star Tribune (inglise). 21.05.2025. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.01.2026. Vaadatud 3.06.2026.
- 1 2 3 "Transcript of Floyd's Arrest from Police Bodycam". Famous Trials (inglise). 7.07.2020. Vaadatud 3.06.2026.
- ↑ "State of Minnesota v. Derek Michael Chauvin, Criminal Complaint" (PDF). Minnesota District Court (inglise). 29.05.2020. Vaadatud 3.06.2026.
- ↑ "Medical examiner doubles down on original autopsy finding, labels Floyd's death a homicide". PBS NewsHour (inglise). 9.04.2021. Vaadatud 3.06.2026.
- 1 2 "Former Minneapolis Police Officer Derek Chauvin Sentenced to More Than 20 Years in Prison for Depriving George Floyd and a Minor Victim of their Constitutional Rights". United States Department of Justice (inglise). 7.07.2022. Vaadatud 3.06.2026.
- ↑ "Three Former Minneapolis Police Officers Convicted of Federal Civil Rights Violations for Death of George Floyd". United States Department of Justice (inglise). 24.02.2022. Vaadatud 3.06.2026.
- ↑ "George Floyd killer Derek Chauvin transferred to Texas prison". Reuters (inglise). 20.08.2024. Vaadatud 3.06.2026.
- 1 2 "How all 50 states are responding to the George Floyd protests". Business Insider (inglise). 4.06.2020. Vaadatud 3.06.2026.
- ↑ "USA: Police must end militarized response to protests". Amnesty International (inglise). 1.06.2020. Vaadatud 3.06.2026.
- ↑ "U.S. House passes George Floyd Justice in Policing Act; Senate prospects dim". MinnPost (inglise). 26.06.2020. Vaadatud 3.06.2026.
- ↑ "Growing calls to "defund the police," explained". Vox (inglise). 3.06.2020. Vaadatud 3.06.2026.
- ↑ "Confederate Monuments Are Coming Down. Are Streets And Highways Next?". NPR (inglise). 6.06.2020. Vaadatud 3.06.2026.
- ↑ "Minneapolis will pay George Floyd's estate $27 million after city council votes to settle lawsuit with family". CNN (inglise). 13.03.2021. Vaadatud 3.06.2026.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: George Floydi surm |