Mine sisu juurde

Sumeri ajalugu

Allikas: Vikipeedia
Sumeri linnad

See artikkel käsitleb Sumeri piirkonna linnade, riiklike institutsioonide, kultuuri ja ühiskonna kujunemist ja arengut Lõuna-Mesopotaamias alates varajastest põlluharijate asulatest kuni sumeri keele ja kultuuri taandumiseni Babüloonia ajajärgul.

Periodiseering ja kronoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Sumeri ajaloo kronoloogia on osaliselt vaieldav ning perioodide ajalised piirid võivad eri uurijatel mõnevõrra erineda. Eriti varasemate perioodide puhul põhineb periodiseering peamiselt arheoloogilistel tunnustel, sest kirjalikke allikaid on vähe või need puuduvad. Sumeri poliitiline ajalugu on usaldusväärsemalt jälgitav alates umbes 24. sajandi keskpaigast eKr, kui hakkas säilima rohkem kuninglikke raidkirju ja ajaloolisi sündmusi kajastavaid tekste. Varasemate perioodide kohta on olemas peamiselt arheoloogilised andmed ning paljude sündmuste täpne järjestus ja dateering on endiselt ebakindel.

Sumeri ja Lõuna-Mesopotaamia areng jaotatakse tavaliselt järgmisteks perioodideks:

  • Ḩalafi kultuur (umbes 6100–5100 eKr) ja Samarrā' kultuur (umbes 6200–5700 eKr) olid varajased põllumajanduslikud kultuurid, mis mõjutasid hilisema Mesopotaamia ühiskonna kujunemist. Need ei olnud veel sumeri kultuurid, kuid nende ajal arenesid välja paikne asustus, põllumajandus ja piirkondlikud vahetusvõrgustikud.
  • ‘Ubaydi ajajärk (umbes 6500–3800 eKr) oli Lõuna-Mesopotaamia eelajalooline periood, mis on saanud nime Tall al-‘Ubaydi asulakoha (Al-‘Ubaydi küla) järgi. Sel ajal kujunesid välja paikne põllumajandus, niisutuspõllunduse varajased vormid, spetsialiseerunud käsitöö ja keerulisem ühiskonnakorraldus. ‘Ubaydi kultuuri kandjate keel ja etniline kuuluvus ei ole teada janende otsene seos hilisemate sumeritega ei ole kindlalt tõestatud. Siiski lõi ‘Ubaydi perioodi majanduslik ja ühiskondlik areng aluse hilisemale Lõuna-Mesopotaamia linnakultuurile.
  • Uruki periood (umbes 4000–3100 eKr), eriti selle hiline faas (umbes 3400–3100 eKr), oli ajajärk, mil Lõuna-Mesopotaamias kujunesid välja esimesed tõelised linnad, keerulised haldusstruktuurid ja ulatuslik tööjaotus. Sel perioodil kujunesid välja mitmed Vana-Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulikud nähtused, sealhulgas templikeskne majandus, bürokraatlik haldus ja maailma üks vanim teadaolev kiri – varajane kiilkiri. Suurim keskuseks oli Uruk, mille mõju ulatus kaugele väljapoole Lõuna-Mesopotaamiat.
  • Jamdat Naşri periood (umbes 3100–2900 eKr) oli lühike üleminekuperiood Uruki ja varadünastilise ajastu vahel. Sellel ajal vähenes Uruki senine kultuuriline domineerimine ning kujunesid välja iseseisvad linnakeskused ja varased linnriigid. Periood on saanud nime tänapäeva Iraagis asuva Jamdat Naşri arheoloogilise leiukoha järgi.
  • Varadünastiline periood (umbes 2900–2334 eKr; mõnes käsitluses kuni 2340 eKr) oli Sumeri linnriikide kujunemise ja omavahelise võistluse aeg. Lõuna-Mesopotaamia jagunes mitmeks iseseisvaks ja sageli omavahel sõdivaks linnriigiks, nagu Uruk, Ur, Lagaš, Kiš ja Umma. Linnriikide võitlus keskendus sageli maa, niisutuskanalite ja kaubateede kontrollile.
  • Akadi riigi periood (umbes 2334–2154 eKr; laiemalt 24.–22. sajand eKr) algas Sargoni rajatud Akadi riigi tekkimisega. See oli üks esimesi suure territooriumi üle valitsenud riikke Lähis-Idas ja esimene riik, mis ühendas suure osa Mesopotaamiast ühe valitseva dünastia alla. Akadi dünastia oli akadi keele- ja kultuuritaustaga, kuid jätkas paljusid Sumeri haldus- ja kultuuritraditsioone.
  • Guttide ülemvõim (umbes 22. sajand eKr) järgnes Akadi riigi lagunemisele. Gutid Z̄āgrose mägialadelt saavutasid mõneks ajaks mõju Mesopotaamias. Nende võimu ulatus ja tegelik kontroll piirkonna üle on ajaloolaste seas vaieldav. Samal ajal jätkasid mitmed Sumeri linnad, eriti Lagaš, oma kohalikku arengut. Lagaši valitseja Gudea (umbes 22. sajandi lõpp eKr) on tuntud oma ehitustegevuse ja temast säilinud skulptuuride järgi.
  • Uri III dünastia periood (umbes 2112–2004 eKr), mida nimetatakse ka uussumeri ajajärguks või varasemas kirjanduses Sumeri renessansiks, oli Sumeri viimane suur õitsenguperiood. Uri valitsejad lõid tugeva tsentraliseeritud riigi, mis hõlmas suure osa Mesopotaamiast. Sellest perioodist on säilinud erakordselt palju haldusdokumente, mis annavad üksikasjaliku pildi majandusest, töökorraldusest ja riigihaldusest.
  • Sumeri allakäik (20.–18. sajand eKr) oliSumeri linnriikide poliitilise tähtsuse järkjärguline vähenemine. Pärast Uri III dünastia langemist tekkisid Lõuna-Mesopotaamias mitmed väiksemad riigid, milles suurenes amoriitide mõju. Sumeri keel, millee vahetas igapäevakeelena järk-järgult välja akadi keel, säilis sajandeid kultuuri-, teadus- ja halduskeelena. Sumeri poliitiline pärand sulandus hilisemasse Babüloonia tsivilisatsiooni.

Sumeri ajaloo peamised ajaloolised perioodid on seega:

Ülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]

Sumeri linnatsivilisatsioon kujunes välja Lõuna-Mesopotaamia viljakal tasandikul, kus Eufrati ja Tigrise jõe üleujutused võimaldasid ulatuslikku põllumajandust. Niisutussüsteemide rajamine, töökorralduse areng ja kaugkaubandus soodustasid püsiasustuse laienemist, linnade tekkimist ning keeruka ühiskonnakorralduse kujunemist.

Sumerit peetakse üheks maailma esimeseks linnatsivilisatsiooniks. Lõuna-Mesopotaamias kujunesid välja mitmed inimkonna ajaloo olulised uuendused, sealhulgas varajane kiri, linnalik haldus, templikorraldus ja keerukas bürokraatlik majandus.

Uruki ekspansioon: Lõuna-Mesopotaamias paiknenud "keskuse" asulad avaldasid 4. aastatuhande lõpus eKr tugevat mõju "äärealadele" Põhja-Mesopotaamias ning Süürias ja Iraani alal

Varajane asustus ja Sumeri kujunemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Mesopotaamia varaseimad teadaolevad asustuse jäljed pärinevad 7. aastatuhande eKr viimastest sajanditest ning neid on tõendatud Tell el-'Oueili (Tall al-‘Uwaylī) asulakohas. Piirkonna esimeste külade arengust on siiski vähe , sest väga väheseid tolle aja asulakohti on arheoloogiliselt uuritud.[1]

Esimene hästi uuritud Lõuna-Mesopotaamia kultuur on ‘Ubaydi kultuur (nime saanud Uri lähedal asuva Tell al-'Ubaidi (Tall al ‘Ubaydi) asulakoha järgi), mis jagatakse tavaliselt mitmeks faasiks ja mis hõlmab ligikaudu 6. ja 5. aastatuhandet eKr. Selle perioodi tähtsaim asulakoht on Eridu, kus on välja kaevatud mitu järjestikust monumentaalse ehitise ehitusjärku.

‘Ubaydi perioodil kujunesid tõenäoliselt välja esimesed keerukamad ühiskondlikud keskused ja pealikkonnad, mis ühendasid põllumajanduslikke kogukondi ja osalesid piiratud, kuid juba kaugemale ulatuvas kaubavahetuses.[2][3][4]

Praeguste teadmiste põhjal ei ole võimalik kindlalt öelda, millist osa etendasid sumerid nende varajaste ühiskondade kujunemises. Arheoloogilised andmed ei võimalda ‘Ubaydi ega varajase Uruki perioodi ühiskondi seostada kindla etnilise rühmaga. Puudub üksmeel selles, kas kõige varasemates kirjalikes tekstides leidub kindlasti sumeri keele jälgi.

Sumerite päritolu küsimus ehk sumeri küsimus on seetõttu endiselt uurimise all. Selle kohta on kaks peamist arusaama.

Ühe hüpoteeside rühma järgi saabusid sumerid Lõuna-Mesopotaamia naaberpiirkonnast. Selle arusaama järgi olid nad piirkonda saabunud rahvastikurühm, kellel olid juba oma keel ja kultuur. Nad võisid Lõuna-Mesopotaamiasse jõuda juba ‘Ubaydi perioodil või alles 3. aastatuhande alguses eKr, kui kirjalikes allikates ilmnevad selgemad sumeri keele tunnused.[5][6][7]

Teise arusaama järgi leidis sumerite etnogenees aset Lõuna-Mesopotaamias ‘Ubaydi perioodi alguses või vahetult pärast seda. Selle järgi ühinesid eri piirkondadest saabunud kogukonnad aja jooksul ning moodustasid kultuurilise ja keelelise rühma, mida hakati nimetama sumeriteks.[8][9][10][7]

Üldiselt arvatakse siiski, et hiljemalt Uruki perioodil olid sumeri keele kõnelejad Lõuna-Mesopotaamias olemas ning just seal ja sel ajal kujunes välja see kultuuriline süsteem, mida tänapäeval nimetatakse sumerlikuks. J. Cooperi järgi kujunesid nähtused, mida teadlased peavad sumerlikeks, tõenäoliselt välja Lõuna-Mesopotaamias endas, mitte mõnes oletatavas välises päritolupiirkonnas.[11]

Lõuna-Mesopotaamia oli juba tõenäoliselt varajastel aegadel mitmekeelne ja mitme päritoluga ühiskond, kus sumeri keele, semi keelte ja teiste keelte kõnelejad elasid kõrvuti.[12] Seda näitavad ka vanades tekstides leiduvad sõnad, mis võivad pärineda tundmatutest keeltest, eriti kohanimedes. Mõned uurijad on pidanud neid jälgedeks oletatavast protoeufrati keelest (sumerieelsest keelelisest substraadist), kuid tänapäeval nähakse neid pigem varajase Mesopotaamia keelelise mitmekesisuse tagajärjena.[13]

‘Ubaydi ajajärk

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis ‘Ubaydi ajajärk

Enne ‘Ubaydi kultuuri kujunemist mõjutasid Lõuna-Mesopotaamiat varasemad kultuurid, näiteks Samarrā' kultuur ja Ḩalafi kultuur. ‘Ubaydi ajajärgul muutus piirkonna asustus aina püsivamaks ning arenesid põllumajandus, käsitöö ja piirkondlik kaubandus.

‘Ubaydi perioodi asulates tekkisid suuremad ühiskondlikud keskused, mille olulise osa moodustasid ühised templikompleksid. Arenes tööjaotus ja kujunesid välja sotsiaalse hierarhia varajased vormid. Selle perioodi keraamikale on iseloomulik kvaliteetne tehnika ja geomeetriline ornamentika.

‘Ubaydi kultuuri kandjate keel ja etniline kuuluvus ei ole teada ja nende otsene seostamine hilisemate sumeritega on ebakindel. Siiski lõi ‘Ubaydi perioodi majanduslik ja ühiskondlik arengud aluse hilisemale Sumeri linnakultuurile.

Uruki periood

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Uruki periood

Uruki perioodi (4. aastatuhandel eKr), eriti selle hilisfaasi (umbes 3400–3100/3000 eKr), jooksul leidsid Lõuna-Mesopotaamias aset suured "ühiskondlikud muutused. Kujunesid välja esimesed linnad, keerukamad haldusstruktuurid ja linnriikliku korralduse varajased vormid.[14][15]

Suurimaks keskuseks kujunes Uruk, mille monumentaalhooned näitavad Lõuna-Mesopotaamia tolle perioodi majanduslikku jõukust ja kultuurilist loomingulisust. Uruki mõju ulatus kaugele naaberpiirkondadesse. Seda nähtust nimetatakse Uruki ekspansiooniks.[16] Uruki ekspansioon ei pruukinud olla otsene poliitiline vallutust, vaid seisnes eelkõige majanduslike, tehnoloogiliste ja kultuuriliste mõjude levikus ning mõnel juhul ka Uruki tüüpi asulate või kaubanduspunktide rajamises väljaspool Lõuna-Mesopotaamiat.

Uruki perioodi viimastel sajanditel (umbes 3350–3200 eKr) kujunes välja maailma vanim teadaolev kiri. Algul kasutati seda peamiselt majanduslike ja halduslike andmete registreerimiseks, kuid hiljem arenes sellest kiilkiri.

Uruki perioodiga seostatakse ka mitmete tehniliste ja majanduslike uuenduste levikut, sealhulgas ratta, purjelaeva ja tõhusamate põlluharimisviiside kasutuselevõttu.

Jamdat Naşri periood

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Jamdat Naşri periood

Jamdat Naşri perioodiks nimetatakse umbes 3100–2900 eKr kestnud üleminekuperioodi, mis järgnes Uruki perioodile. Sel ajal vähenes Uruki otsene mõju naaberpiirkondades ja Lõuna-Mesopotaamias hakkasid mõned linnad kujunema kohaliku tähtsusega võimu- ja halduskeskusteks. Ühiskonnas toimusid märkimisväärsed muutused: tugevnesid kohalikud valitseva eliidi ja templiasutuste roll, arenes halduskorraldus ning asustus koondus üha enam linnadesse. Samal ajal säilis kesksete institutsioonide haldus- ja organiseerimisvõime, mida kinnitavad Uruki monumentaalsed ehitised. Nende muutuste põhjused ei ole teada. Ühe võimaliku seletuse järgi ei tähendanud Uruki süsteemi nõrgenemine linnalise ja haldusliku korralduse kadumist, vaid selle ümberkujunemist: Uruki perioodil välja kujunenud institutsioonid võidi üle võtta ja kohandada mitmes kohalikus keskuses. Samuti on võimaliku tegurina oletatud rahvastikuliikumisi.[17]

Periood on saanud nime tänapäeva Iraagis asuva Jamdat Naşri arheoloogilise leiukoha järgi. Selle aja leidude hulgas on varajase kiilkirja näiteid ja tõendeid arenenud halduskorraldusest.

Varadünastiline periood

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Varadünastiline periood
Tõend sumeri linnriikide vahelistest sõdadest varadünastilisel ajajärgul: Raisakotkaste steel kujutab Lagaši vägesid Umma vägesid võitmas. Umbes 2450 eKr. Louvre'i muuseum

Jamdat Naşri perioodile järgnes varadünastiline periood (umbes 2900–2334 eKr; mõnedes kronoloogiates kuni 2350 või 2300 eKr), mis jaotatakse tavaliselt kolmeks alaperioodiks: varadünastiline I (2900–2750 eKr), varadünastiline II (2750–2600 eKr) ja varadünastiline III (2600–2334/2350 eKr).[18]

Sellest ajajärgust pärinevad esimesed kirjalikud tekstid, milles esinevad vaieldamatult sumeri keele tunnused. Samuti ilmub esimest korda maa nimi Sumer (sumeri keeles ki-en-gi). Lõuna-Mesopotaamias kujunes välja iseseisvate linnriikide süsteem, mille tähtsamad keskused olid Uruk, Ur, Lagaš (pealinnaga Girsu), Umma, Adab, Nippur ja Šuruppak.[19]

Varadünastiline periood oli Sumeri linnriikide kujunemise, konkurentsi ja omavahelise võitluse aeg. Linnriikide eesotsas olid kuningad (lugal) või valitsejad (ensi), kelle võim põhines nii sõjalisel jõul kui ka templite ja majanduse korraldamisel. Linnriigid võitlesid sageli viljaka maa, niisutuskanalite ja kaubateede kontrollimise pärast.

Neist põhja pool paiknesid valdavalt semiidikeelse elanikkonnaga riigid, eeskätt Kiš ja Akšak. On oletatud, et nende elanikkond oli seotud Põhja-Mesopotaamia ja Süüria aladega, kus semiidi keeled olid selleks ajaks juba laialt levinud, nagu näitavad Ebla ja Tell Beydari (Tall Baydari) arhiivid. Assürioloog Ignace Gelb nimetas seda kultuuriruumi Kiši tsivilisatsiooniks, rõhutades Kiši keskset rolli piirkonna poliitilises ja kultuurilises arengus. Põhja- ja lõunapoolsete piirkondade vahel esines kultuurilisi erinevusi, kuid nende ulatus ei ole selge. Diyālá jõe orus võis samal ajal enamuses olla sumerikeelne rahvastik.[20][21]

Varajasi valitsejaid tuntakse nii arheoloogiliste leidude kui ka hilisemate kuninganimistute kaudu, kuid säilinud pärimuses on sageli segunenud ajaloolised sündmused ja legendid. Hilisem Mesopotaamia ajalootraditsioon, eriti Sumeri kuningate loend, nimetab mitmeid poollegendaarseid valitsejaid, kes võisid elada varadünastilise II või III perioodi alguses, näiteks Gilgameš Urukist, Enmebaragesi Kišist ja Lugalanemundu Adabist. Neist on kaasaegsete raidkirjadega kõige kindlamalt tõendatud Enmebaragesi olemasolu. Gilgameši peetakse Mesopotaamia traditsiooni järgi Uruki varajaseks kuningaks. Tema nimi esineb mõnes varajases tekstis, kuid tema ajalooline eksisteerimine lugudeskirjeldatud kujul on endiselt vaieldav. Teda käsitlevad lood, sealhulgas Gilgameši eepos, sisaldavad rohkesti mütoloogilisi elemente ning kindlaid tõendeid tema kui ajaloolise isiku kohta on vähe. Kaasaegsetes raidkirjades mainitakse ka Mesannepadat, Meskiagnunit, Elulut, Enšakušanat ja Lugalzagesit.

3. aastatuhande keskpaiku eKr tugevnesid mitmed linnriigid. Lagaš saavutas märkimisväärse mõju Ur-Nanše ja tema järglaste ajal. Lagaši valitseja Eanatum (umbes 25. sajand eKr) saavutas sõjalisi võite naaberlinnade, sealhulgas Umma üle. Tema võite kujutatakse Raisakotkaste steelil, mis on üks vanimaid teadaolevaid sõjalise sündmuse kujutisi.

Sumeri linnade majanduslikud ja kultuurilised sidemed ulatusid kaugele väljapoole Mesopotaamiat. Arheoloogilised leiud näitavad kontakte Induse kultuuriga, eriti alates 3. aastatuhande keskpaigast eKr.

Varadünastilise III perioodil, eriti 24. sajandil eKr, sagenesid linnriikide vahelised sõjad ning üksikud valitsejad saavutasid ajutise ülemvõimu. Sellisteks hegemoonideks olid näiteks Eanatum Lagašist ja Enšakušana Urukist. Perioodi lõpul tõusis esile Lugalzagesi, kes oli pärit Ummast ja sai hiljem Uruki kuningaks. Tal õnnestus allutada enamik Lõuna-Mesopotaamiast ning luua esimene teadaolev sumeri päritolu valitseja juhitud laiem poliitiline ühendus. See jäi siiski lühiajaliseks, sest peagi vallutas piirkonna Akadi riik, mida valitses Sargon.[22][23]

Selle ajajärgu kuningliku raidkirjad on tõlgitud ja kommenteeritud teoses: D. Frayne, The Royal Inscriptions of Mesopotamia: Early Periods, kd 3/1, Presargonic Period (2700–2350 BC), Toronto 2008.

Akadi riik

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Akadi riik

Umbes 24. sajandi keskpaigas eKr rajas Sargon Akkdi riigi, millest kujunes üks esimesi suuri riike Lähis-Idas. Sargon ühendas oma võimu alla suure osa Sumerist ja Akadist ning rajas uue pealinna Agade (Akad), mille täpne asukoht ei oleteada.

Akadi riik hõlmas Mesopotaamia alasid ja ulatus oma mõju kõrgajal Pärsia lahest Vahemere piirkonnani. Sargoni pojapoeg Narām-Sîn laiendas riiki veelgi ja võttis kasutusele tiitli "nelja ilmakaare kuningas". Ta oli üks esimesi Mesopotaamia valitsejaid, kes laskis end kujutada jumalana.

Akadi perioodil levis akadi keel haldus- ja diplomaatiakeelena, kuid sumeri keel jäi oluliseks templite ja teaduse keelena. Akadi riik nõrgenes 22. sajandil eKr sisemiste probleemide, majanduslike raskuste ja välisrahvaste surve tõttu.

Guttide ülemvõim

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Gutid

Akadi riigi nõrgenemist kasutasid ära gutid, Zāgrose mäestiku piirkonnast pärit rahvas, kes saavutas mõneks ajaks võimu Mesopotaamia üle. Guttide valitsemisperioodi kohta on säilinud vähe allikaid. Hilisemad sumeri tekstid kujutavad neid sageli hävitavate võõrvallutajatena.

Guttide mõju ei ulatunud tõenäoliselt ühtlaselt kogu Mesopotaamiasse ja mitmed linnad säilitasid oma kohaliku võimu. Üheks tähtsamaks keskuseks jäi Lagaš, mille valitseja Gudea (umbes 22. sajandi lõpp eKr) oli tuntud oma ehitustegevuse ja kunstiliste saavutustega. Gudea laskis rajada templeid. tema valitsemisajast on säilinud arvukalt raidkirju ja skulptuure.

Guttide ülemvõim lõppes, kui Uruki valitseja Utuḫegal saavutas umbes 22. sajandi lõpus eKr nende üle võidu. Sellele järgnes Sumeri viimane suur õitsenguperiood.

Uri III dünastia

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Uri III dünastia

Uri III dünastia (umbes 2112–2004 eKr), mida nimetatakse ka uussumeri ajajärguks, oli Sumeri riikluse viimane suur tõusuperiood. Dünastia rajajaks peetakse Ur-Nammut, kes tuli võimule pärast Utuḫegalit ja tegi oma riigi keskuseks Uri.

Uri III dünastia valitsejad ühendasid suure osa Mesopotaamiast tugeva keskvalitsuse alla ja kasutasid tiitlit "Sumeri ja Akadi kuningas". Hiljem võtsid nad kasutusele ka tiitli "nelja ilmakaare kuningas", vihjates maailmavalitsemise taotlusele.

Uri III riiki iseloomustas väga arenenud bürokraatia. Sellest perioodist on säilinud sadu tuhandeid savitahvleid, mis sisaldavad andmeid maksude, töökorralduse, kaupade liikumise ja halduse kohta. Seda perioodi peetakse üheks kõige paremini dokumenteeritud ajajärguks kogu Vana-Lähis-Ida ajaloos.

Ur-Nammu ajal koostati ka üks vanimaid teadaolevaid seadustekogusid – Ur-Nammu seadused, mis on Hammurapi seadustest mitu sajandit vanemad.

Uri III dünastia nõrgenes sisemiste majanduslike probleemide, läänenaabriteamoriitidete amoriitide surve ja Eelami rünnakute tõttu. Umbes 2004. aastal eKr vallutasid eelamlased Uri linna ja võtsid viimase valitseja Ibbi-Sîni vangi. Seda sündmust kirjeldatakse ka Uri nutulaulus.

Sumeri allakäik

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Sumeri allakäik

Pärast Uri III dünastia langemist lagunes Sumeri poliitiline ühtsus. Lõuna-Mesopotaamias tekkisid mitmed väiksemad riigid ja linnriigid, mille vahel käis alaline võimuvõitlused.

20. sajandil eKr tugevnesid piirkonnas amoriidid, semi keelt kõnelevad läänepoolset päritolu hõimud, kes võtsid mitmes Mesopotaamia linnas võimu enda kätte. Samal ajal jätkus Eelam ja teised naaberpiirkondade mõju.

Üheks oluliseks keskuseks jäi Isini riik, mille rajaja Išbi-Erra säilitas sumeri traditsioonid jakus sumeri keel jäi esialgu haldus- ja kultuurikeeleks. Samal ajal sai akadi keel Mesopotaamias aina tähtsamaks ja hakkas igapäevakeelena sumeri keelt välja vahetama.

18. sajandil eKr tõusis esile Babülon, mille kuningas Hammurapi ühendas suure osa Mesopotaamiast oma võimu alla. Sellega lõppes Sumeri poliitiline ajalugu, kuigi sumeri keel ja kultuur säilisid veel kaua templite, teaduse ja kirjakultuuri kaudu.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ J. Oates. Southern Mesopotamia.– D.T. Potts (toim). A Companion To The Archealogy Of The Ancient Near East, Oxford 2012, lk 466-467.
  2. ↑ P. Michalowski. Sumer. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 108–109.
  3. ↑ M. Sauvage. Obeid (période). – Francis Joannès (toim). Dictionnaire de la civilisation mésopotamienne, Paris: Éditions Robert Laffont 2001, lk=597–598.
  4. ↑ Jean-Louis Huot. Une archéologie des peuples du Proche-Orient : des peuples villageois aux cités-États (Xe-IIIe millénaire av. J.-C.), kd 1, Paris: Errance 2004,lk=57–66.
  5. ↑ J. S. Cooper. Sumer. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 85–86.
  6. ↑ M.-J. Seux. Sumer. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 339–340.
  7. 1 2 J. S. Cooper. Sumer, Sumerisch (Sumer, Sumerian). –Reallexicon der Assyriologie und Vorderasiatischen Archäologie, kd XIII, Berlin: De Gruyter 2011-2013, lk 295-296.
  8. ↑ J. S. Cooper. Sumer. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 86.
  9. ↑ J.-L. Huot. Sumer. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 97–98.
  10. ↑ M.-J. Seux. Sumer. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 340–341.
  11. ↑ kõik need omadused, mida teadlased peavad sumerlikeks, kujunesid suure tõenäosusega välja Babüloonias endas, mitte mõnel tabamatul Babüloonia-välisel kodumaal".J. S. Cooper. Sumer, Sumerisch (Sumer, Sumerian). –Reallexicon der Assyriologie und Vorderasiatischen Archäologie, kd XIII, Berlin: De Gruyter 2011-2013, lk 295-.
  12. ↑ B. Lafont. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 149–151.
  13. ↑ G. Rubio. On the alleged pre-Sumerian substratum. – Journal of Cuneiform Studies, 1999, nr 51, lk 1–16.
  14. ↑ P. Michalowski. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 109–112.
  15. ↑ B. Lafont. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 132–135.
  16. ↑ G. Algaze. The Uruk World System: The Dynamics of Early Mesopotamian Civilization, Chicago 1993, (ümbertöötatud trükk 2005.
  17. ↑ B. Lafont. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 135–137.
  18. ↑ P. Michalowski. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 112–113.
  19. ↑ B. Lafont. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 138–139.
  20. ↑ M.-J. Seux. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 342–343.
  21. ↑ Francis Joannès (toim). Dictionnaire de la civilisation mésopotamienne, Paris: Éditions Robert Laffont 2001, lk 159–163.
  22. ↑ P. Michalowski. – Jacques Briend, Michel Quesnel (toim). Supplément au Dictionnaire de la Bible, fasc. 72-73, Letouzey & Ané 1999-2002, vg 113–114.
  23. ↑ F. Joannès ja B. Lafont. „Sumériens archaïques (rois)”. – Francis Joannès (toim). Dictionnaire de la civilisation mésopotamienne, Paris: Éditions Robert Laffont 2001, lk 801–803.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sumeri_ajalugu&oldid=7213187"