Mine sisu juurde

Eesti Rahvusringhääling

Allikas: Vikipeedia
(ümber suunatud leheküljelt ERR)
"ERR" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge ERR (täpsustus).
Mitte segi ajada Riigi Ringhäälinguga.
Eesti Rahvusringhääling (ERR)
Tüüp televisioon, raadio, veebiportaal
Riik  Eesti
Leviala Eesti
Omanik Eesti riik
Tähtsad isikud Sulev Valner (Ringhäälingunõukogu esimees), Erik Roose (Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees)
Tegevuse algus 1. juuni 2007
Koduleht
koduleht

Eesti Rahvusringhääling (ERR) on Eesti riiklik meediaasutus. See tegutseb avalik-õigusliku juriidilise isikuna, mis loodi Eesti Rahvusringhäälingu seadusega 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.[1][2][3]

ERR-i koosseisu kuuluvad kolm telekanalit (ETV, ETV2, ETV+), viis raadiokanalit (Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4, Raadio Tallinn), veebipõhised uudisportaalid (Uudised, Sport, Kultuur, Novaator, Eeter) ning kaks voogedastusteenust (Jupiter ning Lasteekraan).

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Raadio

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti Raadio

Eesti Raadio oli avalik-õiguslik ringhäälinguasutus. Eesti Raadio tootis viit raadioprogrammi: Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4 (venekeelne) ja Raadio Tallinn (mitmekeelne). 2007. aastast, kui loodi Eesti Rahvusringhääling, lakkas Eesti Raadio omaette asutusena eksisteerimast.

Eesti Televisioon

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti Televisioon
Eesti Rahvusringhäälingu reporter Susann Kivi intervjueerib 2017. aasta Tartu ülikooli rektorikandidaati Margit Sutroppi

Eesti Televisioon on Eesti Rahvusringhäälingu televisiooniorganisatsioon. Eesti Televisioon näitab saateid kolmel telekanalil: ETV, ETV2 ja ETV+.

Seni on Eesti Televisioon peamiselt eestikeelne telekanal, mis edastab ka muid võõrkeelseid hankesaateid, mis seaduse kohaselt tuleb varustada eestikeelse tõlkega. Peale enda toodetud eestikeelsete päevauudiste edastab Eesti Televisioon uudiseid ka vene keeles (ETV+), mis on reeglina eestikeelse tõlketa.

8. augustil 2008 alustas tööd Eesti Rahvusringhäälingu teine telekanal ETV2. ETV2 näitab kultuuriürituste, spordivõistluste ja poliitikafoorumite ülekandeid, ERR-i uudiseid, lastesaateid ning varem ETV põhiprogrammis olnud saadete ja filmide kordusi.

28. septembril 2015 läks eetrisse rahvusringhäälingu kolmas telekanal – venekeelne ETV+. Kanali eesmärk on vahendada objektiivset informatsiooni maailmas toimuva kohta, kajastada kohalikku elu vene keeles ning kaasata venekeelset elanikkonda paremini Eesti ühiskonda.

1. veebruarist 2019 jõuavad ERR-i telekanalid HD-kvaliteedis vabalevi vaatajateni üle Eesti. SD-formaadi paralleeledastus jätkub vähemalt järgmised kolm kuud. ERR loodab leida lisarahastust selle perioodi pikendamiseks kuni 2021. aasta lõpuni.[4]

ERR-i loomine

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Raadio (ER) ja Eesti Televisiooni (ETV) ühendamiseks hakati ettevalmistusi tegema juba 2000. aastate alguses.[5][6] 2006. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti Rahvusringhäälingu loomise ETV ja ER-i õigusjärglasena.[7]

Eesti Rahvusringhäälingu seadus võeti vastu 18. jaanuaril 2007, kohal olnud Riigikogu 78 liikmest hääletas seaduse poolt 76, vastu oli üks ja hääletamata jättis üks Riigikogu liige.[8]

Juhtkond

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Ringhäälingunõukogu

ERR-i kõrgeim juhtimisorgan on eelkõige poliitikuist koosnev[9][10] nõukogu. Nõukogu planeerib ERR-i tegevust, korraldab ERR-i juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu esitab kord aastas Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest.

Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed nõukogusse Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni.[1]

Hooned ja asukoht

[muuda | muuda lähteteksti]
Gonsiori 21, Eesti Raadio maja
Gonsiori 27, Eesti Televisiooni maja

Eesti Rahvusringhääling asub neljas hoones, mis on kahe kaupa omavahel ühendatud. Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio hooned asuvad lähestikku Tallinna kesklinnas aadressidel Gonsiori 21 ja 27, Kreutzwaldi 14 ja Faehlmanni 12.

Eesti Rahvusringhääling kavatses ehitada uue maja 24 000-ruutmeetrisele krundile Järvel Tuisu tänav 21, kuid majandusraskused panid projekti seisma. Hoone projekti võistluse võitis Nobel Arkitekter A/S (Taani) arhitekt Erik Nobel. Projekti nimi oli "Ring-Hääl-Hing".[11] Uue maja ehitusest loobumise järel remonditi aastail 2013–2014 kapitaalselt nn uus raadiomaja Gonsiori 21.

ERR-i uudistetoimetus koliti 12. veebruaril 2017 nn vanasse raadiomajja (aadressil Kreutzwaldi 14), sai hoonest. Veidi varem olid ERR-i raadiotoimetused koondatud renoveeritud raadiomajja aadressil Gonsiori 21.

2019. aasta aprillis teatas Eesti Rahvusringhääling, et eeldatavalt 2023. aastal valmiva uue telemaja ideekonkursi võitis Kadarik Tüür Arhitektid oma kavandiga. Samal kuul alustati 15 kuud kestnud projekteerimist. [12] Eesti Rahvusringhääling kavatseb 2022. või 2023. aastal müüa aadressidel Faehlmanni 12, Faehlmanni 10 ja Gonsiori 27 asuvad hooned amortiseerumise tõttu. Telemaja Gonsiori tänava poolsel seinal on dekoratiivne silm.[13] Uut telemaja hakkas ehitama aastal 2024 Nordecon ja see valmib plaani järgi aastal 2027.[14][15][16]

Rahastamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahvusringhäälingu 2011. aasta eelarve tulud on 28 053 211 eurot, millest 25 328 314 eurot tuleb riigieelarvest.[17] Eesti Rahvusringhäälingu 2011. aasta eelarve kulud on 27 090 390 eurot.[17] Lisaks riigieelarvest saadavatele tuludele on Rahvusringhäälingul suhteliselt väiksemas mahus muid tulusid, sh omatulud ja sihtotstarbelised eraldised. Omatulud annavad eelarvesse 1 694 488 eurot.[17] Omatulude kategooriatena on eelarves näidatud rent jm hoonetulud, teenused, omatoodete müük ning õiguste litsentseerimine ja müük.[17] Suurimaks omatulude allikaks on teenused (1 086 266 eurot).[17] Sihtotstarbelised eraldised annavad eelarvesse 1 022 739 eurot.[17] Suurimaks sihtotstarbeliste eraldiste kategooriaks on sihtotstarbelised projektitoetused (734 376 eurot).[17]

Rahvusringhäälingu omatuludest osa pärineb teiste riigieelarveliste asutuste eelarvetest.[18]

Rahvusringhäälingu rahastamiseks on korduvalt kaalutud telerimaksu (nimetatud ka loamaksuks) kehtestamist.[19][20][21][22][23][9]

ERR-i lava 2014. aasta Arvamusfestivalil

Kriitika

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 "Eesti Rahvusringhäälingu seadus" Riigi Teataja 18.01.2007 (vaadatud 14. jaanuaril 2016)
  2. ↑ ERR-i Üldinfo, err.ee (vaadatud 14. jaanuaril 2016)
  3. ↑ ERR ajalugu
  4. ↑ Mirjam Mäekivi, "Vabalevi kanaleid saab nüüd HD-formaadis vaadata üle Eesti" ERR veebileht, 05.02.2019
  5. ↑ "Kultuuriministeerium ei loobu rahvusringhäälingu loomisest" Eesti Päevaleht, 16. oktoober 2001
  6. ↑ "Rahvusringhäälingu loomine üksmeelne" ERR, 9.10.2004
  7. ↑ "Valitsus kiitis heaks Rahvusringhäälingu loomise" ERR, 29.06.2006
  8. ↑ "Eelnõu: 965 Eesti Rahvusringhäälingu seadus lõpphääletuse tulemused" Riigikogu veebileht 18.01.2007 (vaadatud 8. oktoobril 2011)
  9. 1 2 Eve Tisler "Rahvusringhäälingu võiks päästa loamaks" Tartu Ülikooli ajakiri, 5.03.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)
  10. ↑ "Riigikogu 08.05.2007 otsus: Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" Riigi Teataja 8.05.2007 (vaadatud 9. oktoobril 2011)
  11. ↑ "Arhitektuurse ideekonkursi võidutöö Ring-Hääl-Hing" ERR, 20. november 2009
  12. ↑ "Uue Telemaja arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ | pressiteated | ERR". info.err.ee. Vaadatud 21. veebruaril 2026.
  13. ↑ Karin Koppel (20. aprill 2019 12:36). "Tulevane omanik võib telemaja kompleksi soovi korral lammutada". ERR. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2019.
  14. ↑ "Meie ehitusprojektid läbi ajaloo". Nordecon. Vaadatud 21. veebruaril 2026.
  15. ↑ "Uue telemaja ehitushankele tegi parima pakkumuse Nordecon AS | pressiteated | ERR". info.err.ee. Vaadatud 21. veebruaril 2026.
  16. ↑ "Eesti Rahvusringhäälingu uus Telemaja - büroohoone". citify.eu. Vaadatud 21. veebruaril 2026.
  17. 1 2 3 4 5 6 7 "Eesti Rahvusringhäälingu eelarve 2011" ERR veebileht 21.12.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)
  18. ↑ "Sihtotstarbelised projektitoetused" ERR veebileht (vaadatud 17. oktoobril 2011)
  19. ↑ Tiina Kangro "Tiina Kangro: rahvusringhääling tuleks uuesti luua" Postimees 6.02.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)
  20. ↑ Indrek Nüüd "Osalusveebi ettepanek telekamaksu kehtestamiseks" Osalusveeb 30.06.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)
  21. ↑ Raigo Neudorf "Soomes tõuseb telerimaks 245 euroni aastas" Postimees 8.10.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)
  22. ↑ Kristi Malmberg "Televisioon maksu alla"[alaline kõdulink] Äripäev 20.01.2000 (vaadatud 8. oktoobril 2011)
  23. ↑ Riivo Riismaa, Marko Liibak "Telerimaks võtab pildituks" Õhtuleht 21.01.2000 (vaadatud 8. oktoobril 2011)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Uudislood

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Rahvusringhääling&oldid=7248046"